molo! mõtlesin täna kirjutada HIV-ist. eile käisin nimelt ühes kohalikus HIV-iga võitlemise organisatsioonis. nimeks HOPE. ehk lootus. ehk HIV and AIDS outreach program. vaatasime oma lastekaitse magistri programmi raames ühte dok.filmi eelmine aasta, ühest HIV-positiivsete laste lastekodust kuskil kaugel aafrikas. mõtlesin tookord seda filmi vaadates, et see ei ole võimalik, et see ei saa olla päris ja et see on meist nii kaugel. eile olin ühes sellises HIV-positiivsete laste haiglas. ja film jooksis päriseluna seekord silme eest läbi. väga hull oli. aastas käib sellest väiksest haiglast läbi 500 HIV-positiivset last, kellest 25 suri eelmine aasta. sellest 500-st pooled läksid tervemaks saades tagasi koju, pooled edasi lastekodusse. noh iseenesest on olukord paranemas riigis. kõikjal näed HIV-i tutvustavaid plakateid ja infolehti, HIV-ist räägitakse avalikult ja julgelt. ARV ehk HIV-i ravim on riigi poolt rahastatud, samamoodi rinnapiima asendaja HIV-positiivsetele emadele. eile haiglas käies selgus muidugi, et nii libedasti kõik ikkagi ei tööta. et kuigi riik varustab haiglaid rinnapiima asendajaga, siis vahel jõuab tellimus kohale kuu-kaks hiljem ning emad, kes käivad iga päev haiglas piima küsimas, ei jõua oodata ja hakkavad ikka last rinnaga toitma. teine asi on ravimi võtmine, nüüd tehakse nii, et HIV-positiivsed emad tulevad haiglasse ja õe nähes võtavad ravimi, sest kui ravim neile lihtsalt koju kaasa anda, siis on suur tõenäosus, et see jääb võtmata. üks põhjus on selles, et HIV-positiivne olla on suur häbi oma pere-ja kogukonnas ning seda pigem varjatakse. teine asi, et levimas on uus narkootikum, mida tehakse HIV ravimit mingi muu kraamiga kokku segades. lõuna aafrikas on 6 miljonit HIV-positiivset inimest. testimine ei ole häbiasi, väga paljud inimesed testivad ennast. rasedad emad testivad samuti. ma mõtlesin eile, et kuidas ikka eestis on. et kas eestis on HIV-positiivseid lapsi? või on meie med.süsteem ikkagi nii kindel, et iga HIV-positiivne sünnitaja saab ravimit, sünnitab keisrilõikega, rinnaga ei toida ja peaaegu 99% tõenäosusega HIV lapsele edasi ei kandu?
Friday, September 5, 2008
living with HIV
molo! mõtlesin täna kirjutada HIV-ist. eile käisin nimelt ühes kohalikus HIV-iga võitlemise organisatsioonis. nimeks HOPE. ehk lootus. ehk HIV and AIDS outreach program. vaatasime oma lastekaitse magistri programmi raames ühte dok.filmi eelmine aasta, ühest HIV-positiivsete laste lastekodust kuskil kaugel aafrikas. mõtlesin tookord seda filmi vaadates, et see ei ole võimalik, et see ei saa olla päris ja et see on meist nii kaugel. eile olin ühes sellises HIV-positiivsete laste haiglas. ja film jooksis päriseluna seekord silme eest läbi. väga hull oli. aastas käib sellest väiksest haiglast läbi 500 HIV-positiivset last, kellest 25 suri eelmine aasta. sellest 500-st pooled läksid tervemaks saades tagasi koju, pooled edasi lastekodusse. noh iseenesest on olukord paranemas riigis. kõikjal näed HIV-i tutvustavaid plakateid ja infolehti, HIV-ist räägitakse avalikult ja julgelt. ARV ehk HIV-i ravim on riigi poolt rahastatud, samamoodi rinnapiima asendaja HIV-positiivsetele emadele. eile haiglas käies selgus muidugi, et nii libedasti kõik ikkagi ei tööta. et kuigi riik varustab haiglaid rinnapiima asendajaga, siis vahel jõuab tellimus kohale kuu-kaks hiljem ning emad, kes käivad iga päev haiglas piima küsimas, ei jõua oodata ja hakkavad ikka last rinnaga toitma. teine asi on ravimi võtmine, nüüd tehakse nii, et HIV-positiivsed emad tulevad haiglasse ja õe nähes võtavad ravimi, sest kui ravim neile lihtsalt koju kaasa anda, siis on suur tõenäosus, et see jääb võtmata. üks põhjus on selles, et HIV-positiivne olla on suur häbi oma pere-ja kogukonnas ning seda pigem varjatakse. teine asi, et levimas on uus narkootikum, mida tehakse HIV ravimit mingi muu kraamiga kokku segades. lõuna aafrikas on 6 miljonit HIV-positiivset inimest. testimine ei ole häbiasi, väga paljud inimesed testivad ennast. rasedad emad testivad samuti. ma mõtlesin eile, et kuidas ikka eestis on. et kas eestis on HIV-positiivseid lapsi? või on meie med.süsteem ikkagi nii kindel, et iga HIV-positiivne sünnitaja saab ravimit, sünnitab keisrilõikega, rinnaga ei toida ja peaaegu 99% tõenäosusega HIV lapsele edasi ei kandu?
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Eestis on HIV positiivseid lapsi (umbes 4% kõikidest HIV positiivsete emade sünnitustest). See juhtub siis kui (tavaliselt) narkomaanist ema saabub haiglasse sellel hetkel kui juba sünnitus on alanud. Siis ei ole enam peaaegu midagi teha.
Post a Comment