out in africa

molo! oeh, no selgub, et ma pean oma blogi ikkagi viisakamalt kirjutama hakkama. nimelt on meie blogi aadressid ilusti välismini kodulehel üleval ja sedaviisi nähtavad kõigile huvilistele. http://www.vm.ee/est/kat_425/5086.html

ja mina eksole kirjutan põhiteemana aafrika siside ja mamade kehavormidest. ehhee... no ma võin uued teemad tuua päevakorda. ma ei ole vist kirjutanud piisavalt erinevatest gruppidest siin ühiskonnas. kuna ma tiirutan viimasel ajal palju ringi just pruunide (coloured) ringkonnas, siis silmaring on laienenud küll. kuigi ma endiselt ümisen kaasa maria petersoni laulu, et oh kui ahtake on küll minu maailm.. noh teate küll.. ok, aga pruunid inimesed siis on väga unikaalne liik kogu aafrikas. neid on ca 3 miljoni ringis ja ajalugu ulatub tagasi aastasse 1658 kui hollandi kolonialistid hakkasid inimesi importima lõuna-aafrikasse teistest aafrika riikidest ning india ja atlandi ookeani saartelt. nii khoikhoi, xhosa kui valged inimesed segunesid hiljem nendega ja lisasid oma geene. vaieldamatult on pruunid imeilusad inimesed, samasuguse ilusa kehaga ja graatsilised nagu mustad. ma ikka iga päev ohhetan siin tänaval käies kui ilusad inimesed on. kui stiilselt mustad mehed riides käivad. jällegi ma ei saa mainimata jätta, et silvar, ma näen väga otseseid aafrika mõjutusi sinu riietumisstiilis. ehhee... mõttelõng läks nüüd käest, sest meil on uus töötaja kontoris, elias, must mees ja ta jutustas mulle just elavalt kuidas ta on viis aastat autoga sõitnud ilma lubadeta ja et kuidas see käib, et ta trahvi ei saa. mis jutustas, ta näitles mulle kõik stseenid siin praegu ette. ühesõnaga trikk on selles, et alati peab 50 randi taskus olema, see on ca 60 eeku. kui politsei sind kinni peab ja lube küsib näha, siis hakkad peaaegu nutma, ütled, et ema on haige ja poeg on haige ja koer on haige ja sa pead ruttu haiglasse jõudma kõiki neid vaatama. ja siis märgusõna on, lets talk about it või can we talk about it. mis tähendab, et kui palju ma raha pean andma, et minema saada. siis pistad politseile 50 randi näppu ja oledki puhtalt pääsenud. vat nii. elias igatahes teeb nüüd juhilube pärast viit aastat lubadeta sõitmist. elu ikka rokib nii sajaga siin! shebeenis käisime pühapäeval khayelitsha slumis. shebeen on kohalik õllekas, kus kohalikud mustad mehed kõik oma vaba aja veedavad õlut libistades ja piljardit mängides. no tore oli! nad olid nii õnnelikud, et me annega seal olime, et tegid ekstra meile lõunasöögi ja muudkui tänasid, et me just nende shebeeni läksime. olime ühel töökaaslasel thabangil külas slumis. ja siis seal shebeenis oli üks poiss, kes rääkis mulle hästi kaua sellest, kui oluline on haridus ja kuidas see on ainus viis vaesusest välja rabeleda, et tema õpib raamatupidamist ja unistab suurest karjäärist. ja ma kuulasin ja mõtlesin, et see on nii lahe, kuidas tal on õige suund ja suhtumine. ja siis oli seal üks teine poiss, kes küsis, et kust ma pärit olen ja ma ütlesin, et euroopast ja tal läksid silmad nii särama, pisarad olid silmas ja ta ütles, et appi, appi, see on kõige parem päev mu elus, ma ei uskunud iial, et ma kohtan kedagi euroopast. ma seisin seal ise ka peaaegu nutma puhkemas ja mõtlesin, et ohhh, elu ikka rokib nii sajaga siin!